Vabadus teha nalja

Ehkki on laialt levinud seisukoht, et kommunism pole naljaasi on vähemtuntud fakt, et nõukogude ajal võidi teid saata Gulagi vangilaagrisse millegi nii tühise kui nalja rääkimise või kuulamise eest. Pärast Stalini surma arreteeriti näiteks 200 inimest, kes julgesid rääkida valitsusvastaseid nalju.

Poliitilisi nalju räägiti sosinal edasi sõprade vahel ja vanemad rääkisid neid edasi oma lastele. Kuid mõned naljad sattusid siiski võimude kõrvu: Lääne-Saksa spioonid salvestasid salaja osa naljadest, mida räägiti kommunistlikul Ida-Saksamaal, et saada ülevaadet avalikkuse hoiakutest ja meeleoludest.

Enamik Lääne-Saksa spioonide poolt dokumenteeritud nalju oli liidrite nagu Gorbatšov pihta:

Viinapoe järjekorras seisev töötaja ütleb: “Mulle aitab, hoidke mu kohta, lähen lasen Gorbatšovi maha.” Kaks tundi hiljem naaseb ta oma kohale järjekorras. Tema sõbrad küsivad: “Noh, lasid maha?” “Ei, järjekord oli seal isegi pikem kui siin.”

Viinapoe järjekorras seisev töötaja ütleb: “Mulle aitab, hoidke mu kohta, lähen lasen Gorbatšovi maha.” Kaks tundi hiljem naaseb ta oma kohale järjekorras. Tema sõbrad küsivad: “Noh, lasid maha?” “Ei, järjekord oli seal isegi pikem kui siin.”

Teised naljad kritiseerisid kommunismi kui režiimi üldiselt:

Lause koolipoisi iganädalases klassikirjandist – “Minu kass sünnitas seitse kassipoega. Nad on kõik kommunistid.” Järgmisel nädalal oli sama poisi klassikirjandis lause – “Minu kassi seitse kassipoega on kõik kapitalistid.” Õpetaja meenutab poisile, et eelmisel nädalal kirjutas ta, et kassipojad on kommunistid. Laps vastab: “Jah, aga nüüd on nad oma silmad avanud.”

Tegelikult olid naljade rääkimise kohta kehtivad seadused nii ennekuulmatud, et neist said ise naljad:

Kaks nõukogude kohtunikku saavad üksteisega väljaspool kohtusaali kokku. Üks naerab valjusti. “Mille üle sa naerad?” “Kuulsin just maailma kõige naljakamat nalja!” “Räägi mulle ka!” “Ma ei saa – karistasin seda rääkinud meest 10-aastase Gulagis viibimise karistusega.”

Sellised naljad ei pakkunud lõbu ainult kommunismis elavatele inimestele. 2017. aastal avaldas CIA üle 13 miljoni lehekülje ametlikke dokumente, mis olid kõigile internetis kättesaadavad. UFO-vaatluste ja psühholoogiliste eksperimentide ning nähtamatu tindi valmistamise kirjelduste seas oli dokument ka nõukogudeaegsetest naljadest, mis olid alates selle loomisest kaheksakümnendatel salastatud.

Arvatakse, et kaheleheküljeline dokument pealkirjaga “Nõukogude naljad DDCI-le” (Luure Keskagentuuri asedirektori asetäitja) oli tehtud president Ronald Reaganile, kes oli väidetavalt nõukogude naljade fänn. Reagan ütles kord, et jagas oma lemmiknalju Nõukogude Liidu juhi Mihhail Gorbatšoviga ja suutis teda naerma ajada. CIA failides dokumenteeritud nali on järgmine:

Ameeriklane räägib venelasele, et USA on nii vaba, et ta võib seista Valge Maja ees ja karjuda: “Ronald Reagan käigu põrgusse!“ Venelane vastab: “See pole midagi. Ma võin ka seista Kremli ees ja karjuda: “Ronald Reagan käigu põrgusse!”

Ehkki need naljad lahutasid USA-s paljude meelt jäid nad Nõukogude Liidu inimestele ohtlikuks, sest nende eest võis saada karistuseks Gulagis viis kuni kaheksa aastat vangistust kui avastati sind neid rääkimas või neid nalju kuulamas.

Kuid mitte kõiki nalju ei peetud nõukogude inimese kõrvade jaoks ebasobivaks. Püstijalakoomikutel lubati režiimi ajal töötada, kuid enne naljade avalikkuse ette toomist läbisid naljad range tsensuuri. Kommunistlik valitsus pani isegi kokku Naljade Keskosakonna, kuhu püstijalakoomikud pidid igal aastal oma naljad esitama. Kui koomikute naljade nimekiri oli heaks kiidetud ei tohtinud nad terve aasta jooksul oma nimekirjast kõrvale kalduda kuni järgmise tsensuurivooruni.

Poliitilise rahulolematuse ja rahutuste ajal sai naljast rääkimise ja naermise oskus protesti vormiks ja huumor osaks mässust. Revolutsioonid andsid meile palju olulisi vabadusi – aga kui järgmine kord nalja teete, mõelge ka sellele vabadusele.


Pin It on Pinterest